Elektri hind määrab hinnataset kõikides eluvaldkondades

Teatavasti on viimase aasta jooksul elektrihind hüppeliselt kasvanud, mis mõjutab omakorda kõiki eluvaldkondi. Kuna suur osa ettevõtete ja tarbijate kuludest on seotud energiaga, on nafta, gaasi ja elektri hinnal oluline roll inflatsioonis. Ligikaudu pool inflatsiooni tõusust tuleneb kõrgematest energiahindadest. Kuna energiahindu mõjutab mitu faktorit, siis on nende hindade sage tõus üsna tavalised.

Elektri hinna tõus oli suuresti tingitud majanduse taastumisest pärast 2020. aasta Covid-19 pandeemiale järgnenud elektritarbimise järsku langust. 2021. aasta teisel poolel, aga tõusid elektrihinnad hüppeliselt, püstitades iganädalaselt uusi rekordeid. Seetõttu anname kiire ülevaate nendest muutujatest, mis on avaldanud oma mõju elektri hindadele.

Elektri hinnatõusu põhjused

Tarbimise ja tootmise mõju elektri hinnale

Elektri hind kujuneb tootmise ja nõudluse kõvera tasakaalupunktis. Seetõttu on elektri tarbimine üks olulisi hindu mõjutavaid aspekte turul. 2020. aasta soe talv ja Covid-19 mõjud tõid kaasa üldise tarbimise vähenemise, mis 2021. aastal taastus Covid-19 pandeemia eelsele ajale.

2021. aastal kasvasid tootmismahud Eestis ja Balti riikides võrreldes 2020. aastaga. Põhjus on eelkõige selles, et 2021. aasta hindade tõustes on suuremal määral turule tulnud põlevkivi kaevandamise võimalused Eestis. Tootmine mõjutab oluliselt hindade kujunemist turul, kuid siin on energiaallikatel põhinev toodangu jaotus olulisem kui toodangu maht teatud hinnatsoonis, s.o. mil määral põhines tootmine taastuvenergial ja kuivõrd kasutati fossiilkütuseid. 

Fossiilkütusel põhinev elektrienergia on oluliselt kallim kui taastuvenergia. Fossiilkütusel põhinevale tootmisele lisandub lisaks kütuse kulule ka CO2 kvoodihind. Kallimad fossiilenergial põhinevad tööstused tootsid 2021. aastal meie regioonis oluliselt rohkem, mis on kindlasti ka üheks kõrgema hinna põhjuseks.

Ühenduste olemasolu/kasutatavus Eesti ja Baltikumi jaoks

Kui Baltikumi ja Põhjamaade vahel ei oleks võimsuse defitsiiti ehk pudelikaela, oleks hind Baltikumis ja Põhjamaades kogu aeg sama. Oleme 2021. aasta jooksul järjepidevalt näinud, et Soome regioonis on hind Eesti omast madalam, näiteks novembri lõpus vahe oli 24%. Seetõttu ei saanud turg soovitavas mahus elektrienergia voogu Soomest Eestisse viia ja Eesti hind on olnud kõrgem kui Soomes.

Kaubandus kolmandate riikidega ja Venemaa sanktsioonid

Veel üks tegur, mis avaldas negatiivset mõju meie elektri hindadele, on kindlasti olukord Ukraina ja Venemaa vahel ning sanktsioonid Venemaa vastu. 

Venemaalt tulev elekter on üldiselt odavam, kuna ei ole vaja maksta sama palju CO2 emissiooni kui Euroopas toodetud elektri korral. Seega, kuigi kaubavahetus Venemaaga ei konkureeri võrdselt Euroopa-siseste tootmisvõimsustega, ja seda võib vaadelda kui süsinikdioksiidi leket, avaldab see elektri turuhinda alandavat mõju. Seega tähendab väiksem kaubavahetus Venemaaga, et Balti riigid peavad tootma rohkem kohapeal, sageli kallimatest allikatest, ja/või importima Põhjamaadest.

Elektri hinna prognoos lähitulevikuks

Euroala majandusaktiivsuse ja inflatsiooni väljavaated on muutunud väga ebakindlaks ning sõltuvad suuresti Venemaa Ukraina olukorra käigust ja sanktsioonide mõjust. 

Pärast mitmeid äärmuslikke energiahindade hüppeid viitab Ukraina konflikt sellele, et koguinflatsioon püsib lähikuudel tõenäoliselt väga kõrgeks, enne kui see järk-järgult aeglustub. Prognoositakse, et energiahindade inflatsioon aeglustub prognoosiperioodil märkimisväärselt, eeldusel, et toormehinnad ei tõuse. 

Lähiaja vaates on see aeglustumine seotud baasmõjudega, samal ajal kui futuurihindadel põhinevad tehnilised eeldused hõlmavad nafta ja gaasi hulgihindade langust, mille tulemusel jääb energiakomponendi panus koguinflatsiooni 2024. aastal tähtsusetuks.

Loe veel:

Hindade kiire kasv- kuidas kulud kontrolli all hoida?