Toidupoodide hinnapoliitika ja ostukorvi maksumus
Igal tarbijal on enda jaoks välja kujunenud lemmik toidukauplus, mida külastatakse kõige enam, nii öelda kodukauplus. Selle valikut mõjutab nii asukoht, teeninduskvaliteet, kaubavalik kui ka näiteks toodete asetus ja kasutusmugavus. Lisaks sellele on paljude inimeste jaoks määrava tähtsusega hinnatase. Kindlasti olete märganud, et teatud toodete hinnad võivad erinevate jaekettide lõikes väga suuresti erineda, teiste toiduainete hinnad aga püsivad sarnasel joonel. Sellel kõigel on oma kindel põhjus.
Toidu hind erinevates toidupoodides
Iga jaeketi täpset hinnapoliitikat teavad ainult nemad ise, küll aga võrdlevad poed pidevalt hindasid omavahel, et olla teadlik konkurendi pakutavast valikust ja hinnatasemest. Üldiselt on igal poel olemas levinud kaubagruppides nn hinnatoode, mis on teistest tunduvalt odavam. Samuti on kõrgema kvaliteediga toode, millel on mõistetavalt ka kõrgem hind, ning nn kuldne kesktee, milles on nii hinna kui kvaliteedi osas kompromisse tehtud.
Kahtlemata on suurim hinnakujundaja aga tihe konkurents. Mõnikord ei taotlegi poekett kõige odavama hinnaga toote pakkumist, vaid kvaliteetsemat toodet konkurentidest madalama hinnaga. See tähendab, et toode on tarbija jaoks siiski näiteks kolmandiku võrra soodsam kui mõnes teises kohas ja sellest piisab, et anda konkurentsieelis. Selliste muudatustega aitab jaekettidel toime tulla kulude optimeerimine.
Toidu sooduspakkumised ja hooajalised toidukaubad
Suuremad hinnamuutused aasta lõikes on põhiliselt seotud hooajaliste kaupadega. Talvel näiteks langevad sidrunite, pirnide, õunte, apelsinide, porgandi ja kapsa hinnad. Samas võib tõusta aga kurgi hind, kuna hooajaväliselt on Eesti kurk kallim. Hindade erinevusi määravad ka sooduskampaaniad ja suuri erinevusi võib leida veel ka eriti olulistes gruppides, nagu näiteks piimatoodetes. Viimase puhul võib konkurents olla isegi nii tihe, et mõned poeketid müüvad piima alla omahinna.
Eestis on inimeste ostukäitumisel ja ostukorvi maksumusel väga oluline roll majanduses. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit. Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, milliseid kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise tarbijakorvi maksumus mõõdab hinna taset majanduses. Ostukorv, milles sisalduvate toodete hindasid võrreldakse, koosneb toodetest, mida keskmine leibkond kõige tihedamini igapäevaselt ostab. Kõige üldisemas mõttes on elatusmiinimumi ostukorv inimese esmavajadusi rahuldavate kaupade ja teenuste kogum. Selles on esindatud nii piimatooted, kui puu- ja juurviljad, töödeldud lihatooted, kala, leivad-saiad, alkohol, kohv ja karastusjoogid, samuti kuivained, sool ja suhkur, kastmed ja konserveeritud tooted. Hinnatõus tootegruppide siseselt kõneleb pigem hooajalistest muutustest, tooraine kallinemisest või mõnest muust ajutisest mõjutajast. Terve tarbijakorvi hinna muutused aga näitavad majanduse üldisemat arengut.
Toidu hinna peamised mõjutajad
Kokkuvõttes on selge, et toitude hind lähtub mitmetest erinevatest aspektidest, milles mängivad rolli nii kauba kvaliteet, hooajalisus, päritolu, kui ka konkurents. Tarbija mõjutab hinna kujunemist oma ostudega ja seeläbi omakorda majanduse käekäiku. Tavakliendi jaoks ei olegi aga hinnakujunduse tagamaad kõige olulisemad. Enda jaoks tähtsatest toiduhindadest saate parima ja päevakohase ülevaate Hind24.ee lehelt.
